Euroopa Keskpank valis 36 ettevõtet 2027. aasta digitaalse euro makseid käsitleva pilootprojekti jaoks

EKP edendab digitaalset eurot 12-kuulise pilootprojektiga 19 riigis

Euroopa Keskpank on valinud 36 makseteenuse pakkujat osalema digitaalse euro pilootprojektis, viies projekti pärast aastaid kestnud kavandamistööd praktilisemasse katsetamisetappi.

Pilootprojekt peaks algama 2027. aasta teisel poolel ja kestma 12 kuud. See toimub EKP-s ja 19 euroala riikide keskpangas, sealhulgas Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Madalmaades, Iirimaal, Portugalis, Soomes ja mitmes muus riigis.

EKP teatas, et sai pärast huviavalduste vastuvõtmise algust 2026. aasta märtsis üle 50 taotluse. Valitud osalejate hulka kuuluvad pangad ja pangavälised makseettevõtted, kes esindavad erinevaid ärimudeleid, suurusklassi ja geograafilist katvust.

Pilootprojektis testitakse tegelikke maksevooge

Katseprojektis kasutatakse digitaalse euro beetaversiooni. See on lähedane seaduseelnõus praegu kavandatud kujule, kuid sellel puudub seadusliku maksevahendi staatus.

Mõned ettevõtted tegutsevad jaotavate makseteenuse pakkujatena, andes eurosüsteemi töötajatele juurdepääsu digitaalse euro beetaversiooni teenustele, nagu konto avamine ja maksed. Teised tegutsevad vastuvõtvate teenusepakkujatena, võimaldades valitud kauplejatel vastu võtta digitaalse euro beetaversiooni makseid. Mõned osalejad tegelevad mõlemaga.

Pilootprojekt hõlmab isikutevahelisi makseid nii veebis kui ka väljaspool veebi. Samuti testitakse tarbijalt ettevõttele suunatud makseid füüsilistes müügipunktides, sealhulgas tarkvarapõhistes kassasüsteemides, ning e-kaubanduses ja mobiilimaksetes.

Digitaalse euro töörühma juhtiv EKP juhatuse liige Piero Cipollone ütles, et turu huvi näitab „erasektori valmisolekut aktiivselt osaleda digitaalse euro projektis, et tugevdada Euroopa maksesüsteemi“.

Stripe tervitab katset, kriitikud hoiatavad kontrolli puudumise eest

Stripe on üks pilootprojektiks valitud ettevõtetest. Stripe’i aseesimees Eileen O’Mara ütles, et Euroopal on haruldane võimalus kujundada oma digitaalsete maksete tulevikku. Ta kirjutas Twitteris:

Edu sõltub sellise digitaalse euro loomisest, mis toimib reaalmajanduses: sellisest, mida on lihtne integreerida ja mis pakub turvalisust, usaldusväärsust ja jõudlust, mida ettevõtted tänapäeva makseinfrastruktuurilt ootavad.

Teadaanne tõi kaasa ka uue kriitika digitaalsete varade pooldajate ja keskpanga digitaalvaluuta skeptikute poolt. Handre Van Heerden väitis X-is, et digitaalne euro annaks EKP-le liiga suure kontrolli raha üle, tekitades muret jälgitavuse, kulutuste piirangute ja võimalike poliitiliste vahendite, nagu negatiivsed intressimäärad või kehtivusaja reeglid, üle.

Need mured on projekti saatnud juba aastaid. Privaatsus on olnud üks kõige tundlikumaid teemasid avalikus arutelus, samas kui EKP on kujutanud digitaalset eurot vahendina rahalise suveräänsuse säilitamiseks, kuna stabiilse väärtusega krüptovaluutad, erasektori maksevõrgustikud ja krüptovara laienevad.

Euroopa jaoks on pilootprojekt oluline test, kas keskpanga digitaalvaluuta suudab rahuldada reaalset maksevajadust, kahjustamata seejuures avalikkuse usaldust. Tehnoloogia võib olla valmis, kuid raskemaks väljakutseks saab olema kodanike ja ettevõtete veenmine, et digitaalne euro on kasulik, privaatne ja kasutuselevõtmist väärt.