Valge Maja uuring näitab, et stabiilse valuuta tootluse keelustamine ei mõjuta laenutegevust kuigi palju, hoolimata poliitilisest tähelepanust

Peamised järeldused:

• Valge Maja analüüs näitab, et stabiilse valuuta tootluse keeld suurendab laenamist vaid 0,02%, mis viitab piiratud mõjule reaalmajanduses.
• Analüüs näitab, et täisreservide süsteemi korral saaks piirata vaid umbes 12% reservidest, mis piirab laenutegevuse mõju.
• Majandusnõukogu leiab, et tootluse keelu positiivse mõju saavutamiseks on vaja ebatõenäolisi eeldusi.

Valge Maja analüüs seab kahtluse alla mured stabiilse valuuta hoiuste väljavoolu suhtes

Valge Maja majandusaruanne muudab seda, kuidas poliitikakujundajad hindavad stabiilse valuuta reguleerimist ja selle mõju panganduse likviidsusele. Presidendi täitevbüroo koosseisu kuuluv majandusnõukogu avaldas eelmisel nädalal analüüsi, milles uuriti GENIUS Acti ja sellega seotud ettepanekuid. Aruandes hinnatakse, kas stabiilse valuuta tootluse keelustamine kaitseb oluliselt pankade laenuandmist või muudab finantsvahendust USA turgudel.

Analüüs käsitleb otseselt nii GENIUS Acti kui ka kavandatava CLARITY Acti seadusandlikku eesmärki. Aruandes selgitatakse, et poliitikakujundajate eesmärk on piirata stabiilse valuuta tootlust, et vältida hoiuste väljavoolu pankadest. Selles märgitakse, et sellised meetmed on ajendatud muredest, et konkurentsivõimeline tootlus võib nõrgendada traditsioonilisi rahastamisbaase. See raamistik loob aluse selleks, et testida, kas need mured realiseeruvad praktikas.

Uuringust selgub, et stabiilse valuuta reservid ringlevad suures osas tagasi pangandussüsteemi, mitte ei välju sellest, säilitades seeläbi krediidikanaleid. Kui kasutajad vahetavad hoiused stabiilse valuuta vastu, paigutavad emitendid vahendid tavaliselt lühiajalistesse riigivõlakirjadesse, mis jõuavad seejärel vahendajate hoiuste kaudu tagasi pankadesse. See ringlus hoiab hoiuste kogumahu üldiselt stabiilsena, isegi kui koosseis institutsioonide vahel muutub. Aruandes märgitakse:

„Meie mudel näitab, et see mure on kvantitatiivselt väike. Enamik stabiilse valuuta reservidest ringleb pangandussüsteemis tavaliste hoiustena.”

Aruandes selgitati veel, et vaid 12% stabiilse valuuta reservidest hoitakse pangahoiustena, mille suhtes võidakse kohaldada täisreservi nõuet, mis tähendab, et neid vahendeid ei pruugita laenude andmiseks kasutada, kui pangad kohaldavad 100% reservinõuet. See näitaja esindab ainsat osa stabiilse valuuta kapitalist, mis on krediidimultiplikatorist tegelikult eemaldatud. Ülejäänud ligikaudu 88% on peamiselt paigutatud riigikassatähtedesse ja sarnastesse likviidsetesse varadesse, mis, nagu aruandes selgitatakse, naasevad pangandussüsteemi vahendajate hoiuste ja nendega seotud voogude kaudu.

Selle tulemusena jäävad enamik stabiilse valuuta vahendeid ringlema pankade siseselt, piirates laenuvõime otsest vähenemist. Isegi selle osa puhul, mis võiks süsteemi tagasi siseneda, märgib raport, et pangad suunavad osa lisavõimsusest likviidsuspuhvritesse, mitte uute laenude andmisesse, vähendades veelgi netolaenamise mõju.

Äärmuslikud modelleerimiseeldused nõrgendavad argumente tootluse piiramise kasuks

Aruandes märgiti: „Baaskalibreerimisel suurendab stabiilse valuuta tootluse kaotamine pankade laenuandmist 2,1 miljardi dollari võrra, mis tähendab laenude kogumahu 0,02% netokasvu.” Järeldused koostas Valge Maja otsene nõuandja, Majandusnõukogu, mis tugevdab analüüsi poliitilist olulisust. Analüüsis lisati: „Selleks, et laenutegevuse mõju ulatuks sadadesse miljarditesse, tuleb eeldada, et stabiilse valuuta osakaal suureneb kuuekordseks, kõik reservid paigutatakse eraldatud hoiustesse ja Föderaalreserv loobub oma piisavate reservide raamistikust.” Need järeldused rõhutavad, et ainult äärmiselt ebareaalsed tingimused võiksid kaasa tuua märkimisväärse laenutegevuse laienemise.

Aruandes järeldati:

„Selleks, et tootluse keelustamise mõju heaolule muutuks positiivseks, on vaja samavõrd ebatõenäolisi eeldusi.“

Järeldused näitavad, et modelleeritud laenukasum jääb baasolukorras piiratuks, samas kui mõju tarbijate tootlusele varieerub sõltuvalt turustruktuurist ja poliitika kujundamisest. Arvestades majandusnõukogu seotust Valge Majaga, võivad järeldused anda panuse käimasolevatesse aruteludesse stabiilse valuuta reguleerimise ja pangandussüsteemile avaldatava mõju teemal.